Vahepeal sai ära käidud Victoria järve ääres. Veel aasta tagasi oleks ainus variant sinna saada olnud veeta terve pikk päev bussis, kuid nüüd saab Kenyan Airwaysi asutatud odavlennufirma Jambojetiga Nairobist Kisumusse kõigest 35 minutiga (plaani järgi oli vist siiski 50 minutit). Arvestades, et Jambojeti soodusmüügilt võis ühe otsa pileti soetada 1950 šillingi ehk 17,3 euro eest, pole justkui erilist mõtet piinelda päev otsa bussis 2200 šillingi ehk 19,5 euro eest.
Jambojeti Boeing 737-300 pardal
Reisil oli siiski ka täitsa selge eesmärk – minu kohalik koostööpartner Joshwa oli lõpuks vanemate (s.t. isa) suunalt saabunud survele alla andnud ja otsustas lõpuks endale maja ehitada.
Minu ülesanne oli seda protsessi pealt vaadata ja jäädvustada. Antropoloogilises mõttes päris huvitav kogemus, sest luodel (Keenia suuruselt kolmas etniline grupp, kes elupaigad asuvad Victoria järve ümbruses) on maja ehitamisega seotud suur hulk tavasid, mida kõike tuleb järgida.
Praegu veel tühi plats, kuid õhtul seisab siin juba maja.
Traditsioonid määravad ära kõigepealt juba maja asukoha. Nimelt ehitab vanim poeg oma maja vanemate maja poolt vaadates paremat kätt, vanuselt järgmine vasakut kätt, kolmas (mis oligi antud juhul teemaks) jälle paremale jne. Ka ukse asukohaga pole mingit soleerimist – see pidi jääma isamaja poole.
Tulevase maja piirjooned on välja mõõdetud
Savimaja ehitamine nullist katuse alla võtab aega ühe täispika päeva. Maja ehitamisega tegeles põhiliselt palgatud ehitusbrigaad, mille liikmed vähemalt kõrvalt vaadates näisid oma tööd päris hästi tundvat.
Esimese augu tugipostile peab kaevama tulevane majaomanik
Ehitajad olid luo ehitustavadega suurepäraselt kursis. Esimese augu maja tugiposti jaoks peab kaevama tulevane majaomanik, ka esimese posti asetab paika uus peremees. Kuid enne seda peab uus majaomanik isiklikult maha raiuma puu, millest see post saadakse. Seda maharaiutud puud võib näha kõige ülemisel pildil.
Ka esimese vaia peab auku panema valmiva maja peremees.
Maja- ja siseseinade tugipostid on paigas.
Järgneb horisontaalvitste paigaldus, millest hiljem saab seinaarmatuur.
Tööjärg hakkab jõudma katusele.
Maja karkass on enam-vähem püsti.
Nüüd on paigas ka maja ainsad aknad
Traditsiooniline plekk-katus. Paduvihmaga mõnus kolin.
Nüüd on vaja pinnas ja vesi saviks kokku segada.
Vahepeal on majja veetud hulk kärutäisi pinnast (järgmine päev selgus, et seal hulgas oli ka üks termiidipesa). Et sellest pinnasest savine muda saaks, oli loomulikult vaja vett. Seda transportis üks tegelane rohkem kui kümne kanistriga (igaüks 10 l) Victoria järvest. Olgu öeldud, et Victoria järv on umbes 6 km kaugusel, transpordivahendiks oli jalgratas ja kokku toodi järvest vett vähemalt 4 korda.
Esimesena alustab savi seinapanekut majaperemees
Savi seinapanemist alustab jällegi esimesena majaperemees. Kui kõiki neid esimesi asju mitte teha, siis marsiks ehitajad joonelt minema, sest usutakse, et kui traditsioonilisi maja ehitustavasid ei järgita, tabab ehitusbrigaadi liikmeid varsti surm.
Nüüd on vaja seinad savi täis laduda.
Vahepeal on majaperemehele uues majas pakutud kohustuslikku esimest lõunat.
Majaehitus on jõudmas lõpufaasi. Ja hea oli, sest kohe tuleb neist sinistest pilvedest korralik äikesevihm.
Vaatmata sellele, et savi kuivab hea mitu nädalat, peab majaomanik magama oma esimese öö uues niiskes majas. Tegelikult käib sinna juurde veel üks tore komme, aga sellest õnnestus seekord siiski mingil moel kõrvale hiilida.
Selline on ilma sise- ja välisviimistluseta, kuid põhimõtteliselt valmis savimaja.
Ja ongi maja valmis. Viimistlustöid jätkus muidugi veel järgmisesse päevagi, aga üldjoontes sai maja tõepoolest ühe päevaga valmis ehitatud.
Palju sellise maja ehitus maksab? Esimesel etapil, mida siin sai nähtud, kulub materjalide ja töö peale orienteeruvalt 40.000 šillingit ehk natuke üle 350 euro. Mingeid ehituslube ja projekte vaja pole (kuigi maja plaan oli ehitajatega läbi räägitud). Selleks, et majal oleks tehtud ka korralik välis- ja siseviimistlus, läheb vaja teist samapalju. Aga siis oleks see juba peaaegu nagu hoopis teine maja.
Kui seinad korralikult ära viimistleda, siis näeks maja välja umbes selline.
Ja loomulikult võiksin ka mina kuhugi lähedale omale maja ehitada. Igal juhul Joshwa isa lahkelt pakkus, et tulgu ma vaid! Maja ehitamine pole probleem!
Ilmselt polegi. Aga ei oska siiski elu ilma elektri ja internetiühenduseta ning luo-keelses keskkonnas päris hästi ette kujutada. Kui suahiili keeles saan jutu suunast midagi aru, siis kohapeal räägitud luo keelest ei saanud kohe mitte midagi aru. Põhjuseks täiesti erinevad keelerühmad – suahiili keel kuulub bantu keelte hulka, luo keel on jällegi niloodi keelerühmast. Nii palju siiski jäi meelde, et kõige lihtsam tervitus luo keeles on “ber”, mis hääldub umbes nagu beer.
—-
Taustainfot:
No polnud päris nii, et ma läksin kohale ja lihtsalt pildistasin. Minu saabumist peeti perele suurks auks ja ühtlasi käisid erinevad sugulased spetsiaalselt mind vaatamas. Näe, ongi SEE mzungu meie külas.
Suurele aule vaatamata ei pööratud mulle päevade viisi mitte mingit tähelepanu. Lihtsalt vaata ise ja kõik. Kui midagi tahad, siis küsi. Ei mingit nunnutamist.
Aga kes tahab midagi taolist kogeda, siis piisab ainult ühest telefonikõnest. Kahju, et te numbrit ei tea.
Mairi
Veigo
Elu Nairobi slummis 